Dirigism

Dirigism (prantsuskeelsest sõnast diriger, 'suunama') on majanduslik doktriin, mida iseloomustab tugev riigi suunav mõju turumajandusele. Dirigism osutab kapitalistliku majanduse süsteemile, kus riigil on majandusasjades oluline suunav, mitte pelgalt regulatiivne roll.^[1]

Majandusliku doktriinina on dirigism laissez-faire'i printsiibi otsene vastand, rõhutades riigi sekkumise positiivset rolli tootmise ebatõhususe ja turutõrgete piiramisel. Dirigistlik poliitika hõlmab sageli indikatiivset planeerimist, riigi suunatud investeerimist ja turuinstrumentide (maksude ja dotatsioonide) kasutamist.

Termin võeti kasutusele II maailmasõjale järgnenud aastatel, et kirjeldada Prantsusmaa majanduspoliitikat, mida iseloomustasid kolm tunnust: riiklik investeeringute suunamine, majanduse indikatiivne planeerimine turumehhanismi täiendamiseks ja riigiettevõtete loomine Prantsusmaa majanduse jaoks strateegilistes sektorites. Need tegevused tõid kaasa enneolematu majandusliku ja demograafilise kasvu, mille järgi hakati kogu perioodi kutsuma nimega Trente Glorieuses ('kolmkümmend hiilgavat [aastat]').

Terminit "dirigism" on hiljem kasutatud ka muu sarnast poliitikat rakendanud majanduse klassifitseerimiseks. Neist tuntuimad on neli Aasia tiigrit ja Hiina Rahvavabariigi majandus.^[2] Sellega on seotud ka riigikapitalismi mõiste.

Tänapäevast majandust võib iseloomustada kui dirigistlikku majandust. Näiteks võib riik toetada uuringuid ja uue tehnoloogia väljatöötamist, teha riigihankeid (eriti militaarvaldkonnas) või kasutada riiklikke uurimisinstituute.^[3]